(14.–18. sajand)
Keskaegne veetõkke- ja tollilinnus
Tartu piiskopkond rajas Uue-Kastre linnuse 14. sajandil kohale,
kus oli viimane kõva kallas enne Peipsi-äärseid läbipääsmatuid soosid.
Linnuse peamine ülesanne oli kontrollida Emajõe laevaliiklust,
kaitsta Tartust tulevat veeteed ja koguda kaupmeestelt tolli.
Linnuse ümber kaevati Emajõega ühendatud vallikraavid.
Ajaloo vältel sai linnus kannatada nii Liivi kui ka Poola-Rootsi sõdades,
kuni hävis lõplikult Põhjasõjas.
1704. aasta maikuus toimus linnuse all suur Emajõe jõelahing
Vene ja Rootsi laevastike vahel, mille käigus uputati Emajõkke
ka Rootsi lipulaev Carolus.
kus oli viimane kõva kallas enne Peipsi-äärseid läbipääsmatuid soosid.
Linnuse peamine ülesanne oli kontrollida Emajõe laevaliiklust,
kaitsta Tartust tulevat veeteed ja koguda kaupmeestelt tolli.
Linnuse ümber kaevati Emajõega ühendatud vallikraavid.
Ajaloo vältel sai linnus kannatada nii Liivi kui ka Poola-Rootsi sõdades,
kuni hävis lõplikult Põhjasõjas.
1704. aasta maikuus toimus linnuse all suur Emajõe jõelahing
Vene ja Rootsi laevastike vahel, mille käigus uputati Emajõkke
ka Rootsi lipulaev Carolus.
(1784–20. sajand)
Kantsi kõrts – Eesti ainus jõekõrts
Linnuse müürid ei jäänud aga kauaks tühjaks.
1784. aastal püstitati linna- ja piiskopilinnuse varemetele Kantsi kõrts,
mis sai oma nime just endise kantsi ehk kindluse järgi.
Kantsi kõrts oli unikaalne nähtus –
väidetavalt Eesti ainus puhtatõuline jõekõrts.
Veeteed pidi liikujaile oli see viimane või esimene soe peatuspaik.
Kõrts oli aktiivselt kasutusel ka talviti,
mil peamine liiklus toimus piki jäätunud Emajõge ehk "jäätsi".
Kõrts tegutses pikalt ja elas üle isegi Teise maailmasõja,
vajudes alles 20. sajandi teises pooles varemetesse.
1784. aastal püstitati linna- ja piiskopilinnuse varemetele Kantsi kõrts,
mis sai oma nime just endise kantsi ehk kindluse järgi.
Kantsi kõrts oli unikaalne nähtus –
väidetavalt Eesti ainus puhtatõuline jõekõrts.
Veeteed pidi liikujaile oli see viimane või esimene soe peatuspaik.
Kõrts oli aktiivselt kasutusel ka talviti,
mil peamine liiklus toimus piki jäätunud Emajõge ehk "jäätsi".
Kõrts tegutses pikalt ja elas üle isegi Teise maailmasõja,
vajudes alles 20. sajandi teises pooles varemetesse.
Tänapäev ja taassünd
2000 aastate alguses äratati muinsuskaitsealused Kantsi kõrtsi varemed
taas ellu. Varemetele rajati kaasaegne hoone,
kus on osaliselt eksponaatidena nähtaval ka keskaegsed maakivimüürid.
Tänapäeval tegutseb siin Emajõe-Suursoo keskus viies kokku
kultuuripärandi, loodushariduse ja elamusturismi.
2000 aastate alguses äratati muinsuskaitsealused Kantsi kõrtsi varemed
taas ellu. Varemetele rajati kaasaegne hoone,
kus on osaliselt eksponaatidena nähtaval ka keskaegsed maakivimüürid.
Tänapäeval tegutseb siin Emajõe-Suursoo keskus viies kokku
kultuuripärandi, loodushariduse ja elamusturismi.
|
✨ Kas teadsid? Legend Kantsi kõrtsi neitsist
Kantsi kõrtsi kohta on rahvasuust üles tähendatud kohapärimuslik legend Kantsi neitsist. Legend jutustab vangistatud rikka mehe tütrest ning kannab sõnumit, et rikkust tuleb teistega jagada – ahnus ja tänulikkuse puudumine toovad endaga kaasa pöördumatu kahju, samas kui lahkus avab kõik uksed! ✨ Kas teadsid? Legend salakäigu kohta Emajõe alt Kohalik rahvasuu teadis rääkida, et Kantsi kõrtsi alt viis sügavast keldrist salakäik otse Emajõe alt teisele poole kaldat soodesse. Arheoloogid murdsid selle müüdi – kindlusel polnud tegelikult allmaakorrustki, sest soine pinnas ei võimaldanud sellist ehitada. |